What does your soul look like?

Koristasin täna kappe. Viskasin hunniku igasugust risu ja paberisodi ära. Selle protseduuri käigus leidsin päris palju naljakaid asju. Näiteks enda esimese läpaka ostutšeki ja garantiilipikud. Kuus korda käis see vaene loom remondis. Tõenäoliselt kahel korral tehti temaga ka reaalselt midagi. Kuid see selleks. Leidsin oma teoreetilise informaatika hindele A sooritatud eksamitöö. Siis leidsin viis ümbrikutäit pangakaartide PIN-koode. Lappasin läbi ja seadsin järjekorda oma algklasside ja põhikooli tunnistused. Käitumishinne neljanda klassi viimasel trimestril oli rahuldav. Päris naljakas. Suur hunnik rämpsu sai ära põletatud. Avastasin, et kõik mu gümnaasiumiajal kirjutatud kirjandid on kadunud. Ma mäletan, et ma kunagi laenasin neid inspireerimise eesmärgil, aga seda, kas need tagasi sain, ma enam meenutada ei suuda.

Ja päeva parim hetk oli see, kui ma oma kunagise kaisulooma välja otsisin. Kaisujänes Olga. Mul pole õrna aimugi, kuidas ta sellise nime sai, kuid see polegi oluline. Seda, et tegu on jänesega, reedab arvatavasti nüüdseks ainult see, et tal on pikad kõrvad. Arvatavasti tegin ma titena temaga väga palju halbu asju. Noh, mitte meelega. Tõenäoliselt on teda päris palju lutsutatud, näritud ja igat muud moodi ahistatud. Aga ta on ikkagi armas. Iseasi, kas tema seda ka minu kohta arvab.

Sliipi-sliipi on olla. Ma ei tea, kuidas ma viimasel ajal õhtuks nii ära väsin. Hommikuti võin vabalt kaheksast juba ärgata, kuigi miski mind selleks ei sunni, ja rõõmsal meelel tööle minna. Aga õhtuti olen juba üheksast väsinud. Tarbin regulaarselt vitamiini. Arvatavasti on see siis varajane kevadväsimus.

Hommikul mängisin kitarri. Hakkasin üht uut lugu harjutama. Ehk toon millalgi see nädal kitarri tagasi koju ja pakun naabritele kauneid kõrvuhellitavaid helisid.

Varsti kuivavad mu mõtted nii kokku, et saan kõik Twitteris ära öelda.

Kui töölt tulin, sadas õues mõnusalt lund. Ka laupäeva õhtul, kui ma peale suurepäraselt veedetud aega Heleni juures, koju tulin, sadas lund. Tulin lausa pikemat teed pidi. Mulle see lumevärk ikka meeldib. Lahe on lumesajus kõndida ja muusikat kuulata. Kuigi jah. Eile tundsin, et talv hakkab väsitavaks muutuma. Tahaks midagi värsket. Rohelist. Värvi on vaja kõige selle halli ja valge sekka.

Nüüd on meil WiFi, mis tuleb WiFi-ruuterist. Enne oli ka WiFi, aga see tuli arvutist. Ja kui WiFit jagav arvuti oli kinni, siis ei saanud teise arvutiga ka netti. Alguses see ruuter ei tahtnud teha asju nii nagu meie tahtsime, kuid mõned tunnid hiljem natuke seadistusi kohendades hakkas kõik toimima. Väga tore lahe hea.

Jõudsin täna selgusele, kuhu pool akutäit energiat iPodist kadus. Meeleheitlikult 2 päeva internetti otsides läks tal kõht tühjaks. Et nagu jah siis. Mulle nagu hästi väga meeldivad igasugused sidesõnad, mis kahtlemata ilmestavad minu lauseid. Not.